​Pilt tekib šokist, traumast, halbadest uudistest, hirmust või kuiva külma õhu käes viibimisest.

Ainepildiga kaasneb surmahirm ja tunne, et surm on lähedal (nii akuutsel kui kroonilisel juhul).

Paanikahood tulevad äkki, tugev südamepeklsemine, punane nägu, ühepoolne tuimus, minestuse tunne, higistamine, värisemine, peapööritus, hingamisraskused ja hirm suremise ees.

Paanikahoogude vahel on rahulik.

Hirmud: avatud kohad, pimedus, lift, tunnel, südamehaigus, et süda jääb seisma, lennukid, haigused, õnnetused, maavärinad, rahvamass, kitsad kohad, insult.

Ärkab paanikaga 10-15 min peale magama jäämist.  Võib esineda hommikune halvatus.

Sümptomid tekivad äkki.
Äkki tekkinud hingamisteedehaigused või erinevad põletikud, silmapõletik peale külma tuult.

Klassikalise homöopaatia mõiste on kasutusele võtnud George Vithoulkas aastal 1978. Tegemist on homöopaatia suunaga, mis tugineb S.Hahnemanni ja J.T. Kenti õpetustele, mida on täiendanud G. Vithoulkas. 

• Iga juhtum on erinev ja vajab individuaalset lähenemist.   
• Sarnane ravib sarnast – tuleb leida see üks ja õige tera, mis sobitub pilti.
• Mida rohkem ainet lahjendada, seda aktiveeritumaks see muutub.
• Tervenemine peab toimuma õiges suunas ja õiges järjekorras.
• Üks aine korraga, jälgides reaktsiooni. 
  
  

Kõik S. Hahnemanni avastatud seaduspärasused on koondatud kokku Organoni, mis on teejuhiks homöopaadile.