Viimasel ajal on igal pool tunda nii palju raskust. Hetkel on maailmas nii palju muutusi ja on äärmiselt tähtis hoida enda sees kergust. Mõnikord võtab õige homöopaatilise tera leidmine aega või ei ole võimalik kohe konsultatsioonile pääseda. Krooniliste hädade puhul võib ravi kauem aega võtta ja sellel ajal oleks hea end toetada mitmel rindel. Panin soovitused kõigile, kes soovivad tunda igapäevaselt end pisut kergemalt. Hea meeldetuletus neile, kes on juba kõigega varasemalt kursis. 1. Jaga oma muretVestle oma väljakutsetest kellegagi: terapeudiga, psühholoogiga, hea sõbraga, mentoriga, perearstiga, nõustajaga, koeraga või kasvõi padjaga. Peaasi, et vestlus oleks hinnanguvaba ja sa tunneksid end turvaliselt. Hea on, kui inimene saab oma sõnadega välja öelda, mis talle muret teeb. Ideaalis võiks teine pool vastu peegeldada, mitte nõu anda. Või pane päevikusse kirja oma katsumused, tee laul või joonista. 2. Eeterlikud õlidTihti arvatakse, et eeterlikud õlid ja homöopaatia ei käi kokku. Tegelikult suured õpetajad ja praktikud on aastakümnete vältel leidnud, et enamasti need kaks teineteist ei sega. Erinevad eeterlikud õlid võivad hetkega tuju paremaks ja olemise kergemaks teha. Kõigelevinum tujutõstja on magusa apelsini aroom. 3. MediteerimineTegelikult võiks see täiesti esimese punkti all olla. Pigem soovitaksin juhendatud mediteerimist, sest suure osa abist annavad just kindlad taotlused. Niisama on ka tore rännata, sest kunagi ei tea, kuhu võib sattuda ja see võib väga huvitav kogemus olla. Samas kui on kindel eesmärk saavutada kerget olemist, oleks hea mediteerides saada iseendaga võimalikult tugev kontakt ja seejärel taotleda nii energia tagasitoomist kui ka kerguses olemist. 4. AfirmatsioonidOlen kuulnud, et afirmatsioonide kordamine ei aita paljusid. Kui siis hetkeks. Suuri väljakutseid need ei aita, samas mõnikord on hea kogeda ka hetkelist kergust kasvõi mõneks ajaks. Tõhusam oleks kuulata afirmatsioone, mis on helisalvestisele sosistatud sellisel sagedusel, mida inimese kõrv ei kuule, neid nimetatakse subliminaalideks. Inimene võtab subliminaale paremini omaks kui niisama neid lauseid endale korrutades. 5. MassaažMind on suurimast august välja toonud just massaaž. See toetav ja turvaline tunne kui keegi asetab oma käed su keha peale, annab ruumi lihtsalt iseendana olemiseks ja iseenda tunnetamiseks, kogemiseks. Lisaks hakkavab aju kohe heaolu hormoone tootma ja seda me ju soovimegi – end hästi tunda. 6. LoodusKauni looduse vaatlemine ja kogemine toob enda keskmesse tagasi. Patsuta või emba puud, jaluta metsas paljajalu, harrasta talisuplemist või lihtsalt mine koeraga jalutama. Me oleme osa loodusest. 7. Raamatud, mis tõstavadKüllap on igal inimesel oma kindel eelistus. Samas ma soovitaksin selliseid raamatuid, mis annavad lootust ja avardavad teadvust. Meil on nii palju teadlike inimeste poolt kirjutatud raamatuid, et peaks leiduma igalel maitsele. 8. Füüsiline koormusLiigutamine teeb meile head, meie keha tahab seda. Lisaks toodab see jällegi õnnehormoone. Seega sörgi, tantsi, uju, hüple, mängi palli – mis iganes huvi pakub. Hetkel on turul palju tegijaid, kellega koos ka teekonda või väljakutset alustada. 9. Kunsti- ja heliteraapiaOlgu selleks keraamika (sest savi mudimine mõjub meile väga hästi), loominguline sirgeldamine või hoopis heliteraapia. Tee ise muusikat või kuula teiste loodut. 10. JoogaJooga pole lihtsalt kehaasendite hoidmine, vaid holistiline lähenemisviis, kus füüsiline-, emotsionaalne- ja mentaalne keha saab toetatud. Kindlasti leida endaga sobiv tegija. Tänapäeval ei ole vahemaa takistuseks. Kuigi praktiseerimise ajal võib tunda korralikku väljakutset, siis hiljem on lihtsalt nii hea olla. 11. BaasvajadusedBaasvajadused peavad olema täidetud. Piisav kvaliteetne uni, tervislik tasakaalustatud toitumine, kerge füüsiline koormus. Me kipume kergesti tasakaalust välja minema kui baasvajadused ei ole täidetud. Mõnikord meil ei ole võimalik piisavalt magada kui me peame hoolitsema kellegi teise eest või meil on mõni tervisehäda. Katsu leida võimalus, et kvaliteetsemalt magada ja enda eest hoolt kanda. 12. ÜhisüritusedÜritused, festivalid, istumised, kus saad endasugustega koos olla. Selleks võib olla ühine väelaulude laulmine, vabastav tants, väering, vestlusõhtu, heli- või kunstirännak. Nii me kogeme enda ümber teisi väekaid inimesi ja loome koos ühisvälja just „enda inimestega“. 13. SeedimineMeie seedimine peab korras olema. Tihti puudub meie soolestikus õige soolestikubakterite vahekord. Hellita oma kõhtu kvaliteetsete piimhappebakteritega. Valmista ise jogurtit või söö fermenteeritud toite nagu hapukapsas ja –kurk. 14. Saated ja podcastidMõnikord tekib tuju terve päeva diivanil kägaras olla ja Netflixi vaadata või hoida aktuaalsetel teemadel silm peal. Võiks vaadata ja kuulata hoopis tõstvaid ja positiivsust loovaid saateid. Meil on olemas Ööülikool, Puuduta Mind ja isegi Hallo Kosmost on võimalik järele kuulata. Asi mida me vaatame/kuulame võiks olla meid avardav ja tõstev, lootust andev. 15. LoodusraviKui juba ainuüksi lillede vaatlemine avab südame, siis ka erinevad taimeteed, -salvid ja tinktuurid võivad positiivsust ja kergust luua. Ka taimedega kõnelemine võib meid tõsta. Kindlasti julgen soovitada homöopaatiat kui on sügav soov hakata otsima juurpõhjuseid ja nendega päriselt silmitsi seista ja neid lahendada. 16. Vabastav hingamineÜks mõnus vabastava hingamise seanss võib hoopis teise hingamise anda! 17. Loomad ja beebidKellele ei meeldiks loomad ja beebid, eriti just loomabeebid? Aju hakkab kohe õnnehormoone tootma juba piltide vaatamisest. Kui saaks veel loomade või beebidega mängida, neid paitada ja nunnutada. On võimalik üles otsida oma tuttavad, kellel on mõni lemmikloom või beebi olemas. Samas on võimalik külastada minizoosid, loodusmaju, talusid, kus saaks loomadega kontakti. 18. Emotsioonide vabastamineOn erinevaid praktikaid, mis aitavad emotsioonidel vabaneda ja kogeda ennast puhta minana. 19. SaunJuba meie esiisad teadsid sauna kasulikkusest. Saunatada saab ka erinevalt, vastavalt oma eelistustele. Vihtlemine, lumme hüppamine, saunarituaalid kambakesi või hoopis mõnus lõõgastav nautimine mitte nii kuumas saunas. Aroomisaun, aurusaun. Mõnus üksi kulgemine ja olemine. Mõni unistab suitsusaunast, teine SPA-st. Leia endale oma. 20. VaheldusKatsu leida aega ja võimalusi avastada uusi kohti. Selleks võib olla reisimine kaugematesse riikidesse, aga ka meie enda kodu juures võib olla täiesti avastamata kohti. Mõnikord piisab ka sellest kui pikale tubasele olemisele lihtsalt õue minna. Ka see on vaheldus. Lihtsalt ära jää kinni mugavusse. Me ei sündinud siia ilma selleks, et oma elu mugavalt ära elada, vaid kogeme kõike erinevat, mida maailm meile pakub. 21. Tee seda, mis sind õnnelikuks teebTuleta meelde, millega tegelesid ja millest unistasid kui laps olid. Tihti just need allasurutud ja unustatud unistused on need, mis meid õnnelikuks teevad ja meid aktiveerivad. Leia see enda sees üles. Kui inimene teeb seda, mida ta naudib, siis ta juba liigub kerguse poole. 22. NaudingudÕpi elu nautima. Kui sul on tunne, et su elus ei toimu midagi suurt ja toredat, mida nautida, siis ka üks hea tass teed võib olla väga nauditav kui sa seda soovid. Tõeline nauding tulebki tavaliselt lihtsatest asjadest, mis ei maksa palju või on sootuks tasuta. Õpi neid väikseid hetki märkama ja neist rõõmu tundma. 23. TeadvustamineTeadvusta kust raske tunne tuleb. Mõnikord aitab küsimine, kellele see tunne kuulub? Võib juhtuda, et oleme vastuvõtlikud välisele ja oleme mõjutatud ühisväljast. Kui ühisvälja energia on raske, siis võib juhtuda, et ka meie tunneme end raskelt. Selle tõttu ongi endaga kontaktis olemine tähtis, sest siis on võimalik tuvastada, kas rasked tunded on meie sees või tulevad nad väljast. 24. TänulikkusMeie ümber on nii palju mille eest tänulik olla. Igal asjal on mitu külge. Ka halval asjal võib olla peidus mõni hea omadus või külg. Katsume leida positiivsust ükskõik millest ja oleme selle eest tänulikud. Meie peres on harjumus teha õhtuti rituaali, kus me loetleme üles, mis meil päeva jooksul hästi läks ja mille eest oleme tänulikud. 25. Võimaluste äratundmineLeia takistuste asemel võimalusi. Kui me keskendume puudustele, siis need võimenduvad ja me ei oska näha erinevaid võimalusi. Tuleb õppida olla loov. Kui ei ole ühtegi võimalust, siis loome endale ise need võimalused. Mõni inimene peab seda endale lihtsalt meelde tuletama ja teisel tuleb seda lihtsalt rohkem õppida ja harjutada. Loodan, et leidsid siit nimekirjast endale midagi toredat või ehk taasavastasid midagi, mida juba teadsid.
0 Comments
Elujõud on erinevate energiate kogumEluenergia, ehk vitaalsus, praana, chi koosneb paljudest erinevatest energiatest meie sees ja moodustab tervikliku energiate kogumi. Eluenergia on otseses ühenduses meie immuunsusega. Immuunsus on seotud eluenegiagaKui kogu meie eluenergia on saanud kannatada, lähme tasakaalust välja. Näiteks mõjub elujõule pärssivalt emotsionaalne ja füüsiline stress või trauma. See käivitab immuunsussüsteemi. Mõne aja pärast hakkab tasakaalutus väljenduma ka füüsilises kehas ja tekivad haigused. Haigus ei ole staatiline ja paigalpüsiv seisund, vaid protsess, mis võib mõnikord kesta aastaid. Enne haiguse puhkemist on alati peiteaeg, mil inimene ei ole veel teadlik elektrokeemilistest muutustest, mis ta sees toimuvad. Tervenemise kulg ja efektiivsus on seotud sellega kui tugev on inimese eluenergia. Homöopaatia aitab immuunsust stimuleeridaImmuunsussüsteem annab tasakaalutusest märku erinevate sümptomite näol, et keha saaks terveneda. Homöopaatiline preparaat stimuleerib immuunsust, et sümptomid veelgi tugevamalt avalduda saaksid. Seejärel taastub elujõus tasakaal ning tekib tervenemine. Inimesel on isetervenemise oskus ja mõnikord vajab ta lihtsalt väikest tõuget.
Seega on sümptomid meile väga vajalikud, sest neid tekitatakse selleks, et haigusega toime tulla. Kui sümptomeid kangete ravimitega alla suruda, on immuunsussüsteem sunnitud sümptomeid sügavamal tasandil tekitama. Nii võivad avalduda kroonilised haigused, mis vajavad veelgi suuremat hoolt. Haigussümptom on elusorganismi loomulik kaitseviis. Materia Medica kodukasujatale |
Sinine käoking (Aconitum napellus) on väga mürgine. Ainuüksi selle taime murdmine võib põhjustada mürgistuse, sest tema mahl tungib läbi naha, tekitades lööbe. Mürgistussümptomiteks on tuimustunne suus ja kurgus, iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus, millele võib järgneda südame- ja hingamislihaste halvatus. Allikas: Helve Meitern "Mürktaimed" www.kliinik.ee |
Ainepilt: Aconitum napellus
Pilt tekib šokist, traumast, halbadest uudistest, hirmust või kuiva külma õhu käes viibimisest.
Ainepildiga kaasneb surmahirm ja tunne, et surm on lähedal (nii akuutsel kui kroonilisel juhul).
Paanikahood tulevad äkki, tugev südamepeklsemine, punane nägu, ühepoolne tuimus, minestuse tunne, higistamine, värisemine, peapööritus, hingamisraskused ja hirm suremise ees.
Paanikahoogude vahel on rahulik.
Hirmud: avatud kohad, pimedus, lift, tunnel, südamehaigus, et süda jääb seisma, lennukid, haigused, õnnetused, maavärinad, rahvamass, kitsad kohad, insult.
Ärkab paanikaga 10-15 min peale magama jäämist. Võib esineda hommikune halvatus.
Sümptomid tekivad äkki.
Äkki tekkinud hingamisteedehaigused või erinevad põletikud, silmapõletik peale külma tuult.
Ainepildiga kaasneb surmahirm ja tunne, et surm on lähedal (nii akuutsel kui kroonilisel juhul).
Paanikahood tulevad äkki, tugev südamepeklsemine, punane nägu, ühepoolne tuimus, minestuse tunne, higistamine, värisemine, peapööritus, hingamisraskused ja hirm suremise ees.
Paanikahoogude vahel on rahulik.
Hirmud: avatud kohad, pimedus, lift, tunnel, südamehaigus, et süda jääb seisma, lennukid, haigused, õnnetused, maavärinad, rahvamass, kitsad kohad, insult.
Ärkab paanikaga 10-15 min peale magama jäämist. Võib esineda hommikune halvatus.
Sümptomid tekivad äkki.
Äkki tekkinud hingamisteedehaigused või erinevad põletikud, silmapõletik peale külma tuult.
Minu blogi ja kodulehe sisu ei tohi ilma minu loata kopeerida ega taasesitada muudes kanalites.
Klassikalise homöopaatia mõiste on kasutusele võtnud George Vithoulkas aastal 1978. Tegemist on homöopaatia suunaga, mis tugineb S.Hahnemanni ja J.T. Kenti õpetustele, mida on täiendanud G. Vithoulkas.
Tähtsaimad põhimõtted klassikalises homöopaatias:
- Iga juhtum on erinev ja vajab individuaalset lähenemist.
- Sarnane ravib sarnast – tuleb leida see üks ja õige tera, mis sobitub pilti.
- Mida rohkem ainet lahjendada, seda aktiveeritumaks see muutub.
- Tervenemine peab toimuma õiges suunas ja õiges järjekorras.
- Üks aine korraga, jälgides reaktsiooni.
Pikka aega on homöopaatia kogukonda teadlaste poolt naeruvääristatud, seostades homöopaatiat väitega, et „vesi mäletab“.
Segadus pärineb kuulsa allergoloogi dr. Jacques Benveniste eksperimendist, kus ta soovis tõestada, et kõrge lahjendusastmega potentseeritud mesilasmürk (Apis mellifica) suudab luua struktuurilisi muudatusi elavas organismis samal viisil, nagu päris mesilasmürk. See teadustöö avaldati meditsiiniajakirjas Nature tingimusel, et tulemust tuleb korrata nendepoolse teaduskomitee poolt. Benveniste ja tema meeskond ei suutnud korrata tulemusi, mida ta varasemalt oli väitnud.
Sarnast eksperimenti kordas hiljem ka teine teadlaste grupp, mida filmis samal ajal BBC. Ka see katse kukkus läbi. Teadlaste kogukond järeldas, et kuna eksperiment kukkus läbi, siis järelikult homöopaatia ei toimi. Nad ei olnud teadlikud homöopaatia põhitõdedest. Sellest olenemata, et eksperiment tunnistati mitu korda kehtetuks, on osa homöopaatia teadlasi jäänud uskuma, et Benveniste väited olid tõesed.
Minnes tagasi algusesse, aastasse 1988, TUP (Temple University of Philadelphia) organiseeris teadlaste kokkusaamise Bermuda saartel. Esindatud olid kõrge reputatsiooniga professorid ja Nobeli preemia laureaadid. Kohtumisel osales ka tunnustatud allergoloog, Benveniste, kes tutvustas enneolematut avastust seoses mikro-lahjendustega.
Benveniste väitis, et manustades homöopaatiliselt lahjendatud ja kindla skeemi järgi loksutatud ehk potentseeritud mesilasmürki, aktiveerub kehas täpselt sama kaitseprotsess nagu siis kui organism saab päriselt mesilastelt nõelata, mis sest, et homöopaatilist mesilasmürki on lahjendatud Avogadro arvust edasi, ning ei sisalda mürgi ühtegi molekuli. Tema sõnul saab homöopaatiline lahus tekitada samasuguseid struktuurilisi muutusi organismis nagu mürk ise.
Benveniste ise ei olnud homöopaat ning ilmselgelt ta ei saanud aru, mis muutusi saab kõrge potentsiga aine tegelikult organismis esile tuua. Tõenäoliselt tema vale kontseptsioon tulenes sellest, et ta ei teadnud homöopaatia põhilisi seaduspärasusi. Ta ei olnud homöopaat, ega olnud ka homöopaatiat kunagi praktiseerinud.
Kõrgelt potentseeritud homöopaatiline aine ei saa mitte kunagi tekitada struktuurilisi muutusi organismis. Homöopaatias kasutatakse sadu mürgiseid aineid (veelgi mürgisemaid kui mesilase mürk) ning mitte kunagi ei ole homöopaatiline ravim põhjustanud struktuurilist kahju (structural damage). Kui kõrge potentsiga ained saaksid nii mõjuda, oleks homöopaatia kui raviviis praktikas seda ise tõestanud. Kui Benveniste väited oleksid olnud tõesed, põhjustaksid kõrgelt potentseeritud ravimid mürgiga sarnast mürgistust ja oleksid väga kahjulikud tervisele.
Homöopaatiat naeruvääristatakse väitega, et „vesi mäletab“
Peale ettekannet avaldati meedias kaaneuudis peakirirjaga, et vastavalt Benveniste eksperimendile, vesi mäletab! Selle väitega, et „vesi mäletab“, tuli välja üks ajakirjanik, ning sellest saadik on selle väitega üritatud homöopaatiat naeruvääristada. Tegelikult Benveniste pole kordagi oma töös väitnud, et vesi mäletaks.
Samal ajal avaldati Benveniste töö teadusajakirjas Nature tingimusel, et ta hiljem näitab ekspertgrupile oma eksperimendi tulemusi oma laboratooriumis mikroskoobi all, kuid ekspertgrupp ei tuvastanud sekreedist basofiilsete graanulite tootmist, mida organism hakkab tootma kui mürgiga kokku puutub. Ekspertgrupis oli Nature toimetaja John Maddox, teadlane Walter Stewart ja mustkunstnik ja pettuste ekspert James Randi. Kogu fiasko läbikukkunud eksperimendist publitseeriti agressiivselt järgmisel päeval meedias. BBC (British Broadcasting Company) televisooon pühendas 3-tunnise diskussiooni sellele õnnetule teemale.
Olukord kulmineerus suure skandaaliga teadlaste kogukonnas
Benveniste kaotas oma laboratooriumi, maine, rahastuse, staatuse ja positsiooni ülikoolis. Sellest alates räägitakse teadlaste ringkondades, kuidas Benveniste tõestas, et homöopaatia ei toimi. Lisaks inimesed, kes ei ole antud teemasse süvenenud, seostavad seda läbikukkunud ekperimenti väitega, et „vesi mäletab“. Selle asemel, et keskenduda valeks mõistetud eksperimendi sisule, kas potentseeritud lahusel on haigele inimesele tervendav mõju või mitte, väidetakse absurdselt, et kui vesi ei mäletaks, siis homöopaatia ei töötaks.
Paar aastat hiljem arvas teine teadlaste grupp, et Benvenistel võis õigus olla. Nad väitsid, et nad kordasid eksperimenti ja see toimis. Sel korral oli BBC koos teiste teadlastega kohal, ning tehti väljakutse filmida eksperimenti kohapeal.
See oli teine hoop homöopaatia mainele, kuna uuriv komisjon ei suutnud tuvastada struktuurilisi muudatusi organismis. Eksperiment kuulutati läbikukkunuks ning järeldati taas, et homöopaatia ei toimi. BBC tõi kogu selle show maailma ette. Kokkuvõte saatest oli see, et homöopaatia on rumalus ning me ei peaks oma aega enam homöopaatiale raiskama.
Väljakutse teadlastele
Mustkunstnik, mr. Randi, lubas miljoni dollarilise auhinna neile, kes suudavad ära tõestada, et homöopaatia toimib.
11 teadlast võtsid väljakutse vastu ning nõustusid teostama eksperimenti tõestamaks, et potentseeritud ravimil on bioloogiline mõju inimkehale olemas. Aastal 2004 sõlmiti leping ning rahvusvaheline mainekas teadlaste grupp hakkas tööle. Organiseerimine ja eksperimendi ettevalmistused kestsid neli aastat. Eksperimenti plaaniti läbi viia ühes Kreeka avalikus haiglas. Kui teadlased alustasid eksperimendiga, taganes mr. Randi kokkuleppest.
See on ebaoluline kas vesi mäletab või mitte
Benveniste valeks mõistetud eksperimendi tulemus põhjustas palju segadust teadlaste kogukonnas, homöopaatide seas kui ka tavainimestes. Valesti mõistmine toimus ajakirjaniku pealiskaudse tõlgenduse tõttu, väites, et vesi mäletab. See, kas vesi mäletab või mitte, ei ole tegelikult antud kontekstis oluline. Pigem peaksime mõtlema, miks potentseeritud ravimil on bioloogiline mõju haigestunud organismile?
Teada on see, et kui ainet lahjendada kuni pole ühegi aine molekuli, ei tekita lahus organismile mingit efekti – olenemata sellest, kas vesi mäletab või mitte. Homöopaatiliste ravimite efektiivsus tuleneb ainult ja ainult kui lahust õigesti potsentseerida. Veel enam - me saame väita, et kui ravimi sümptomipilt läheb kokku inimese omaga, siis ravim stimuleerib organismi nendest sümptomitest vabanema.
Homöopaatia toimib, sest potentseeritud vesi on bioaktiivne
Vale on hukka mõista suurepärast 200 aastat vana raviviisi lihtsalt seetõttu, et keegi on algusest peale teostanud vale eksperimendi. Ei räägita sellest, et ekperiment tugines valel kontseptsioonil. Selle asemel väidetakse, et homöopaatia toimib, sest „vesi mäletab“, kuigi tegelikult ei olnud eksperimendil ja sellel väitel mingit seost.
Palju tähendusrikkam on homöopaatia jaoks väide, et potentseeritud vesi on bioaktiivne. See, kas "vesi mäletab" või mitte, on homöopaatias täiesti ebaoluline.
Allikas:
Vithoulkas, G. (2017). The controversy over the “Memory of Water”. Medcal Science Hypotheses, 4: 1-6
Link: https://www.researchgate.net/publication/336922928_The_controversy_over_the_Memory_of_Water_Med_Sci_Hypotheses_2017_41-6
Segadus pärineb kuulsa allergoloogi dr. Jacques Benveniste eksperimendist, kus ta soovis tõestada, et kõrge lahjendusastmega potentseeritud mesilasmürk (Apis mellifica) suudab luua struktuurilisi muudatusi elavas organismis samal viisil, nagu päris mesilasmürk. See teadustöö avaldati meditsiiniajakirjas Nature tingimusel, et tulemust tuleb korrata nendepoolse teaduskomitee poolt. Benveniste ja tema meeskond ei suutnud korrata tulemusi, mida ta varasemalt oli väitnud.
Sarnast eksperimenti kordas hiljem ka teine teadlaste grupp, mida filmis samal ajal BBC. Ka see katse kukkus läbi. Teadlaste kogukond järeldas, et kuna eksperiment kukkus läbi, siis järelikult homöopaatia ei toimi. Nad ei olnud teadlikud homöopaatia põhitõdedest. Sellest olenemata, et eksperiment tunnistati mitu korda kehtetuks, on osa homöopaatia teadlasi jäänud uskuma, et Benveniste väited olid tõesed.
Minnes tagasi algusesse, aastasse 1988, TUP (Temple University of Philadelphia) organiseeris teadlaste kokkusaamise Bermuda saartel. Esindatud olid kõrge reputatsiooniga professorid ja Nobeli preemia laureaadid. Kohtumisel osales ka tunnustatud allergoloog, Benveniste, kes tutvustas enneolematut avastust seoses mikro-lahjendustega.
Benveniste väitis, et manustades homöopaatiliselt lahjendatud ja kindla skeemi järgi loksutatud ehk potentseeritud mesilasmürki, aktiveerub kehas täpselt sama kaitseprotsess nagu siis kui organism saab päriselt mesilastelt nõelata, mis sest, et homöopaatilist mesilasmürki on lahjendatud Avogadro arvust edasi, ning ei sisalda mürgi ühtegi molekuli. Tema sõnul saab homöopaatiline lahus tekitada samasuguseid struktuurilisi muutusi organismis nagu mürk ise.
Benveniste ise ei olnud homöopaat ning ilmselgelt ta ei saanud aru, mis muutusi saab kõrge potentsiga aine tegelikult organismis esile tuua. Tõenäoliselt tema vale kontseptsioon tulenes sellest, et ta ei teadnud homöopaatia põhilisi seaduspärasusi. Ta ei olnud homöopaat, ega olnud ka homöopaatiat kunagi praktiseerinud.
Kõrgelt potentseeritud homöopaatiline aine ei saa mitte kunagi tekitada struktuurilisi muutusi organismis. Homöopaatias kasutatakse sadu mürgiseid aineid (veelgi mürgisemaid kui mesilase mürk) ning mitte kunagi ei ole homöopaatiline ravim põhjustanud struktuurilist kahju (structural damage). Kui kõrge potentsiga ained saaksid nii mõjuda, oleks homöopaatia kui raviviis praktikas seda ise tõestanud. Kui Benveniste väited oleksid olnud tõesed, põhjustaksid kõrgelt potentseeritud ravimid mürgiga sarnast mürgistust ja oleksid väga kahjulikud tervisele.
Homöopaatiat naeruvääristatakse väitega, et „vesi mäletab“
Peale ettekannet avaldati meedias kaaneuudis peakirirjaga, et vastavalt Benveniste eksperimendile, vesi mäletab! Selle väitega, et „vesi mäletab“, tuli välja üks ajakirjanik, ning sellest saadik on selle väitega üritatud homöopaatiat naeruvääristada. Tegelikult Benveniste pole kordagi oma töös väitnud, et vesi mäletaks.
Samal ajal avaldati Benveniste töö teadusajakirjas Nature tingimusel, et ta hiljem näitab ekspertgrupile oma eksperimendi tulemusi oma laboratooriumis mikroskoobi all, kuid ekspertgrupp ei tuvastanud sekreedist basofiilsete graanulite tootmist, mida organism hakkab tootma kui mürgiga kokku puutub. Ekspertgrupis oli Nature toimetaja John Maddox, teadlane Walter Stewart ja mustkunstnik ja pettuste ekspert James Randi. Kogu fiasko läbikukkunud eksperimendist publitseeriti agressiivselt järgmisel päeval meedias. BBC (British Broadcasting Company) televisooon pühendas 3-tunnise diskussiooni sellele õnnetule teemale.
Olukord kulmineerus suure skandaaliga teadlaste kogukonnas
Benveniste kaotas oma laboratooriumi, maine, rahastuse, staatuse ja positsiooni ülikoolis. Sellest alates räägitakse teadlaste ringkondades, kuidas Benveniste tõestas, et homöopaatia ei toimi. Lisaks inimesed, kes ei ole antud teemasse süvenenud, seostavad seda läbikukkunud ekperimenti väitega, et „vesi mäletab“. Selle asemel, et keskenduda valeks mõistetud eksperimendi sisule, kas potentseeritud lahusel on haigele inimesele tervendav mõju või mitte, väidetakse absurdselt, et kui vesi ei mäletaks, siis homöopaatia ei töötaks.
Paar aastat hiljem arvas teine teadlaste grupp, et Benvenistel võis õigus olla. Nad väitsid, et nad kordasid eksperimenti ja see toimis. Sel korral oli BBC koos teiste teadlastega kohal, ning tehti väljakutse filmida eksperimenti kohapeal.
See oli teine hoop homöopaatia mainele, kuna uuriv komisjon ei suutnud tuvastada struktuurilisi muudatusi organismis. Eksperiment kuulutati läbikukkunuks ning järeldati taas, et homöopaatia ei toimi. BBC tõi kogu selle show maailma ette. Kokkuvõte saatest oli see, et homöopaatia on rumalus ning me ei peaks oma aega enam homöopaatiale raiskama.
Väljakutse teadlastele
Mustkunstnik, mr. Randi, lubas miljoni dollarilise auhinna neile, kes suudavad ära tõestada, et homöopaatia toimib.
11 teadlast võtsid väljakutse vastu ning nõustusid teostama eksperimenti tõestamaks, et potentseeritud ravimil on bioloogiline mõju inimkehale olemas. Aastal 2004 sõlmiti leping ning rahvusvaheline mainekas teadlaste grupp hakkas tööle. Organiseerimine ja eksperimendi ettevalmistused kestsid neli aastat. Eksperimenti plaaniti läbi viia ühes Kreeka avalikus haiglas. Kui teadlased alustasid eksperimendiga, taganes mr. Randi kokkuleppest.
See on ebaoluline kas vesi mäletab või mitte
Benveniste valeks mõistetud eksperimendi tulemus põhjustas palju segadust teadlaste kogukonnas, homöopaatide seas kui ka tavainimestes. Valesti mõistmine toimus ajakirjaniku pealiskaudse tõlgenduse tõttu, väites, et vesi mäletab. See, kas vesi mäletab või mitte, ei ole tegelikult antud kontekstis oluline. Pigem peaksime mõtlema, miks potentseeritud ravimil on bioloogiline mõju haigestunud organismile?
Teada on see, et kui ainet lahjendada kuni pole ühegi aine molekuli, ei tekita lahus organismile mingit efekti – olenemata sellest, kas vesi mäletab või mitte. Homöopaatiliste ravimite efektiivsus tuleneb ainult ja ainult kui lahust õigesti potsentseerida. Veel enam - me saame väita, et kui ravimi sümptomipilt läheb kokku inimese omaga, siis ravim stimuleerib organismi nendest sümptomitest vabanema.
Homöopaatia toimib, sest potentseeritud vesi on bioaktiivne
Vale on hukka mõista suurepärast 200 aastat vana raviviisi lihtsalt seetõttu, et keegi on algusest peale teostanud vale eksperimendi. Ei räägita sellest, et ekperiment tugines valel kontseptsioonil. Selle asemel väidetakse, et homöopaatia toimib, sest „vesi mäletab“, kuigi tegelikult ei olnud eksperimendil ja sellel väitel mingit seost.
Palju tähendusrikkam on homöopaatia jaoks väide, et potentseeritud vesi on bioaktiivne. See, kas "vesi mäletab" või mitte, on homöopaatias täiesti ebaoluline.
Allikas:
Vithoulkas, G. (2017). The controversy over the “Memory of Water”. Medcal Science Hypotheses, 4: 1-6
Link: https://www.researchgate.net/publication/336922928_The_controversy_over_the_Memory_of_Water_Med_Sci_Hypotheses_2017_41-6
Homöopaatias on kolm peamist abivahendit, mida kasutatakse õige aine leidmiseks. Kõige aluseks on reeglite kogum, Organon. Seejärel kogutakse kliendi sümptomid kokku, et saada terviklik sümptomipilt, mille põhjal leitakse materia medica ja repertooriumi abiga ainuke ja õige ravim, mis aitab immuunsust toetada ja stimuleerida.
Et iga aine katab ära väga paljusid sümptomeid (näiteks Tuberculinumil üle 750 sümptomi ning Phosphorusel üle 7000 sümptomi), võib see lõpuks viia segadusse.
Repertooorium on sõnaraamatu stiilis loetelu sümptomitest
1800. a. keskpaigas leidsid mitu homöopaati, et vajavad materia medica kõrvale veel üht teost, mis aitaks välja sõeluda õiged ained. Vanasti olid repertooriumid köidetud ilmatuma paksuks raamatuks. Üks kuulsamaid on näiteks Kenti repertoorium. Tänapäeval on olemas erinevad arvutiprogrammid, mis on muutnud töö veidi lihtsamaks.
Kent on öelnud, et kes soovib ravitsedes mööda minna sellest hoolikast meetodist nagu repertoriseerimine, ei tohiks end lasta kutsuda homöopaadiks. See annab aimu sellest, kuivõrd tähtis on õppida repertoorumit õigesti kasutama.
Repertoriseerimine on nii teadus kui ka kunst
Teaduslik meetod on puhtalt mehaaniline: kõik sümptomid koos ainetega tuleb välja kirjutada ning määrata tähtsusjärjekord. Igal sümptomil on kangusaste, millele vastab teatud aine. Loominguline pool repertoriseerimisest on see, et välja tuleb valida ainult asjakohased sümptomid.
Homöopaat peab hindama, kas tegemist on iseäraliku, erilise ja haruldase sümptomiga või on hoopis osa kliendi iseloomust. Tuleb vaadelda, kas tegemist on patoloogiaga või normaalse nähtusega. Näiteks magusat armastavad paljud, kuid see ei tähenda kohe patoloogiat.
Materia medica järgi on hea vaadata, kas tervikpilt läheb ainega kokku
Tänapäeval aga kasutatakse ravimi määramiseks liialt palju vaistu või repertoriseerimist, kuid just materia medicas on kirjas homöopaatilise aine üldpilt. Selleks, et homöopaat saaks kindel olla repertoriseerimise teel saadud ravimi õigsuses, võtab ta aine määramisel appi ka materia medica.
Materia medica on iidne raamat (ladina keeles tähendab ’meditsiinilisi aineid’), mille abil saab homöopaat vaadata, kas haigel on esindatud võtmesümptomid (näiteks Natrum muriaticumi soolalembus, Calcium carbonicumi öösiti kukla tagant higistamine või Arsenicumi patoloogiline korraarmastus). Materia medicas on välja toodud ka ainepildi essents: mis moodi mõni ainepilt käitub või mõtleb, mis on need kõige omasemad ja iseäralikud sümptomid.
Organon on homöopaatia printsiipide kogumik
Küllaltki vähe on räägitud aga Organonist. See reeglite kogumik on kõikidele homöopaatidele teejuhiks, see on kohustuslik juhend igale homöopaatia õpilasele ning on ravimise aluseks.
Organon on abiks, et osata hinnata kliendi elujõudu, tervenemise kulgu, potentsi valimist ning millal ja miks tuleb homöopaatilist ravimit kasutada. Lahti on seletatud „sarnane ravib sarnast“ põhimõte, ravimikatsetuste põhimõtted, haiguste allasurumise pahupoolest. Ühtlasi seletatakse lahti, mis juhtub kui anda valet tera või miks tera toimib ainult poolikult? Mida silmas pidada kui tekib ägenemisreaktsioon?
Näiteks võib ägenemisreaktsioon tähendada, et tera on õige ning ravi on alanud. Sümptomid halvenevad, sest olemasolevate sümptomite põhjal valitud aine on suurendanud sümptomeid – immuunsust on stimuleeritud. Kui organism reageerib vastu, leevenevad sümptomid kiirelt. Akuutsed ägenemisreaktsioonid ei tohiks kesta kauem kui mõne tunni ning kaasnema peaks patsiendi seisundi üldine paranemine. Kui ägenemisreaktsiooniga kaasneb ka elujõu langus ja tervis langeb märgatavalt, võib tegemist olla valesti valitud ainega või liiga kõrge potentsiga.
Kõik taandub seadustele
Hahnemann on öelnud, et homöopaatia on täiuslikult lihtne süsteem ning kindlaks jäädes seaduspärasustele ja printsiipidele nii teoorias kui praktikas, on tegemist funktsionaalse ja rahuldustpakkuva ravikunstiga.
Allikad:
Et iga aine katab ära väga paljusid sümptomeid (näiteks Tuberculinumil üle 750 sümptomi ning Phosphorusel üle 7000 sümptomi), võib see lõpuks viia segadusse.
Repertooorium on sõnaraamatu stiilis loetelu sümptomitest
1800. a. keskpaigas leidsid mitu homöopaati, et vajavad materia medica kõrvale veel üht teost, mis aitaks välja sõeluda õiged ained. Vanasti olid repertooriumid köidetud ilmatuma paksuks raamatuks. Üks kuulsamaid on näiteks Kenti repertoorium. Tänapäeval on olemas erinevad arvutiprogrammid, mis on muutnud töö veidi lihtsamaks.
Kent on öelnud, et kes soovib ravitsedes mööda minna sellest hoolikast meetodist nagu repertoriseerimine, ei tohiks end lasta kutsuda homöopaadiks. See annab aimu sellest, kuivõrd tähtis on õppida repertoorumit õigesti kasutama.
Repertoriseerimine on nii teadus kui ka kunst
Teaduslik meetod on puhtalt mehaaniline: kõik sümptomid koos ainetega tuleb välja kirjutada ning määrata tähtsusjärjekord. Igal sümptomil on kangusaste, millele vastab teatud aine. Loominguline pool repertoriseerimisest on see, et välja tuleb valida ainult asjakohased sümptomid.
Homöopaat peab hindama, kas tegemist on iseäraliku, erilise ja haruldase sümptomiga või on hoopis osa kliendi iseloomust. Tuleb vaadelda, kas tegemist on patoloogiaga või normaalse nähtusega. Näiteks magusat armastavad paljud, kuid see ei tähenda kohe patoloogiat.
Materia medica järgi on hea vaadata, kas tervikpilt läheb ainega kokku
Tänapäeval aga kasutatakse ravimi määramiseks liialt palju vaistu või repertoriseerimist, kuid just materia medicas on kirjas homöopaatilise aine üldpilt. Selleks, et homöopaat saaks kindel olla repertoriseerimise teel saadud ravimi õigsuses, võtab ta aine määramisel appi ka materia medica.
Materia medica on iidne raamat (ladina keeles tähendab ’meditsiinilisi aineid’), mille abil saab homöopaat vaadata, kas haigel on esindatud võtmesümptomid (näiteks Natrum muriaticumi soolalembus, Calcium carbonicumi öösiti kukla tagant higistamine või Arsenicumi patoloogiline korraarmastus). Materia medicas on välja toodud ka ainepildi essents: mis moodi mõni ainepilt käitub või mõtleb, mis on need kõige omasemad ja iseäralikud sümptomid.
Organon on homöopaatia printsiipide kogumik
Küllaltki vähe on räägitud aga Organonist. See reeglite kogumik on kõikidele homöopaatidele teejuhiks, see on kohustuslik juhend igale homöopaatia õpilasele ning on ravimise aluseks.
Organon on abiks, et osata hinnata kliendi elujõudu, tervenemise kulgu, potentsi valimist ning millal ja miks tuleb homöopaatilist ravimit kasutada. Lahti on seletatud „sarnane ravib sarnast“ põhimõte, ravimikatsetuste põhimõtted, haiguste allasurumise pahupoolest. Ühtlasi seletatakse lahti, mis juhtub kui anda valet tera või miks tera toimib ainult poolikult? Mida silmas pidada kui tekib ägenemisreaktsioon?
Näiteks võib ägenemisreaktsioon tähendada, et tera on õige ning ravi on alanud. Sümptomid halvenevad, sest olemasolevate sümptomite põhjal valitud aine on suurendanud sümptomeid – immuunsust on stimuleeritud. Kui organism reageerib vastu, leevenevad sümptomid kiirelt. Akuutsed ägenemisreaktsioonid ei tohiks kesta kauem kui mõne tunni ning kaasnema peaks patsiendi seisundi üldine paranemine. Kui ägenemisreaktsiooniga kaasneb ka elujõu langus ja tervis langeb märgatavalt, võib tegemist olla valesti valitud ainega või liiga kõrge potentsiga.
Kõik taandub seadustele
Hahnemann on öelnud, et homöopaatia on täiuslikult lihtne süsteem ning kindlaks jäädes seaduspärasustele ja printsiipidele nii teoorias kui praktikas, on tegemist funktsionaalse ja rahuldustpakkuva ravikunstiga.
Allikad:
- Hahnemann, S., translated by Boericke, W., M.D. (2006). Organon of Medicine 6th Edition. B. Jain publishers (P) LTD
- Kent, J.t., edited and revised by Kent, C.L., M.D. (2013). Repertory of the homeopathic materia medica. B. Jain publishers (P) LTD
- McCabe, Vinton (2014). Praktiline homöopaatia. Põhjalik käsiraamat homöopaatilistest ainetest ja nende kasutusest. Helios kirjastus
Sõltumatu instituut Leipzig Health Forum viis läbi uuringu 15700 Securvita tervisekindlustusvõtjate andmete põhjal. Patsientidel, kes said homöopaatilist ravi, paranes enesetunne tunduvalt ning vajasid vähem tavaravimeid kui neil, kes ei saanud homöopaatilist ravi. Seda märgati nii laste kui ka täiskasvanute puhul, kes kannatasid uuringu ajal erinevate krooniliste haiguste all.
Homöopaatiagrupis olevate patsientide ravikulud olid väiksemad
Uurijad rõhutavad, et homöopaatiline ravi on tõhus ja oluline täiendus tavameditsiinile. Igapäevaelus näitab homöopaatia selget positiivset ravitoimet ning väiksemat majanduslikku kulu kui puhtalt tavapäraste ravimeetodite korral.
Uuringus osales 15700 patsienti, keda raviti homöopaatia ravikindlustusarstide poolt regulaarselt vähemalt kolm aastat. Patsiendid, kes said homöopaatilisi ravimeid, olid vähem päevi haiglaravil, ning ka haiguspäevi oli oluliselt vähem kui tavaravimitega ravitud patsientide puhul. Sellest tulenevalt olid homöopaatiagrupis olevate patsientide ravikulud väiksemad.
Uuringus osales 15700 patsienti, keda raviti homöopaatia ravikindlustusarstide poolt regulaarselt vähemalt kolm aastat. Patsiendid, kes said homöopaatilisi ravimeid, olid vähem päevi haiglaravil, ning ka haiguspäevi oli oluliselt vähem kui tavaravimitega ravitud patsientide puhul. Sellest tulenevalt olid homöopaatiagrupis olevate patsientide ravikulud väiksemad.
Homöopaatia on väikelaste seas tõhus ravimeetod
Saadud tulemused olid eriti märgatavad väikelastel alates sünnist: homöopaatilise raviga vähenes antibiootikumidega ravitud väikelaste arv kolmeaastase uuringuperioodi jooksul 16,7%. Samas suurenes võrdlusrühmas antibiootikumidega ravitud väikelaste arv 73,9%.
Väikelaste homöopaatiline ravi oli võrdlusrühmaga võrreldes eriti tulemuslik allergia, neurodermatiidi ja astma puhul.
Väikelaste homöopaatiline ravi oli võrdlusrühmaga võrreldes eriti tulemuslik allergia, neurodermatiidi ja astma puhul.
Haiglaravi vajaduse vähenemine homöopaatilise ravi ajal
Selgelt positiivne mõju leiti ka täiskasvanud patsientidel vähenenud haigestumuse ja sellega seotud elukvaliteedi paranemise osas. Näiteks vähenes enamikel patsientidel valuvaigistite kasutamine homöopaatilise ravi ajal, kaasaarvatud ka vähihaigetel, samal ajal kui see suurenes võrdlusrühmas.
Haiglaandmete analüüs näitas ka homöopaatilise ravi eeliseid: näiteks depressiooni diagnoosiga täiskasvanutel vähenes haiglaravi vajadus homöopaatilise ravi ajal 9,8%. Võrdlusrühmas, kus raviti tavapärasel viisil, kasvas haiglaravi vajavate arv ligi 32,6%.
Depressiooni diagnoosiga patsientide töölt puudumine vähenes homöopaatilise ravi ajal 16,8%, samal ajal kui eranditult tavameditsiiniga ravitud patsientide töölt puudumine suurenes 17,3%. Vahe on nii majanduslikust aspektist oluline kui ka toob selgelt välja homöopaatia tõhususe.
Haiglaandmete analüüs näitas ka homöopaatilise ravi eeliseid: näiteks depressiooni diagnoosiga täiskasvanutel vähenes haiglaravi vajadus homöopaatilise ravi ajal 9,8%. Võrdlusrühmas, kus raviti tavapärasel viisil, kasvas haiglaravi vajavate arv ligi 32,6%.
Depressiooni diagnoosiga patsientide töölt puudumine vähenes homöopaatilise ravi ajal 16,8%, samal ajal kui eranditult tavameditsiiniga ravitud patsientide töölt puudumine suurenes 17,3%. Vahe on nii majanduslikust aspektist oluline kui ka toob selgelt välja homöopaatia tõhususe.
Vajame rohkem homöopaatiale spetsialiseerunud arste
Uuringu viis Securvita jaoks läbi tervishoiuteenuste uurimisele spetsialiseerunud sõltumatu analüüsiinstituut Leipzig Health Forum. Andmete kogumise aluseks oli leping ravikindlustusfirma Securvita ja riikliku seaduslike tervisekindlustusarstide liidu (National Association of Legal Health Insurance Physicians) vahel.
Täiendava homöopaatilise kvalifikatsiooniga kohustusliku tervisekindlustuse arstid on Securvita kindlustusvõtjaid selle lepingu alusel ravinud alates 2009. aastast ning pakuvad kindlustatuile põhjalikku haigusjuhtumi konsultatsiooni, homöopaatilist nõustamist ja terapeutilist tuge.
Tuleb edendada arstide täiendavat homöopaatilist koolitust. "Vajame rohkem homöopaatia arste, kes jätkavad seda edukat teed," ütleb tervisekindlustusfirma Securvita direktor Götz Hachtmann.
Allikad
Täiendava homöopaatilise kvalifikatsiooniga kohustusliku tervisekindlustuse arstid on Securvita kindlustusvõtjaid selle lepingu alusel ravinud alates 2009. aastast ning pakuvad kindlustatuile põhjalikku haigusjuhtumi konsultatsiooni, homöopaatilist nõustamist ja terapeutilist tuge.
Tuleb edendada arstide täiendavat homöopaatilist koolitust. "Vajame rohkem homöopaatia arste, kes jätkavad seda edukat teed," ütleb tervisekindlustusfirma Securvita direktor Götz Hachtmann.
Allikad
- Scuola Italiana di Medicina Omeopatica Hahnemanniana (17.09.2020) L’Omeopatia è economica ed efficace / Un istituto indipendente analizza i dati di 15.700 assicurati Securvita.
https://www.omeopatiasimoh.org/lomeopatia-e-economica-ed-efficace-un-istituto-indipendente-analizza-i-dati-di-15-700-assicurati-securvita/ - https://www.securvita.de/fileadmin/inhalt/dokumente/auszuege_SECURVITAL/202004/securvital_0420_6-11.pdf?fbclid=IwAR1CLL9PAg4ITWGrFOYXNBSALVkTcPGY0Jsl3u20jsj_CZCjnGxvQGr-VDk