Homöopaatia toimib põhimõttel, et sarnane ravib sarnast (Similia Similibus Curentur). Kui mesilase torkekoht on läinud punaseks ja kuumavaks, anname potentseeritud ja lahjendatud mesilast ning mõne hetke pärast on paistetus alanenud. Homöopaatias on sümptomid tähtsal kohal, ning neid alla suruda ei tohi. Homöopaatias me stimuleerime immuunsust, et organismil oleks jõudu ise terveneda.
Homöopaatia on 200 aastat vana raviviis
Võib tunduda, et tegemist on justkui uue ja kauge raviviisiga, millest paljud ei ole midagi kuulnud. Tegelikult avastati homöopaatia üle 200 aasta tagasi, mis on tunduvalt rohkem aega tagasi kui tänapäevane läänelik meditsiin. Homöopaatia ajalugu on ka meil Eestis olemas.
Ajalooliselt on ka Eestis olnud mainekaid homöopaate
19. saj. oli Eestis mitmeid tunnustatud homöopaate, kes olid meditsiini õppinud Tartu Ülikoolis, kaitsnud seal oma teadustöid, avaldanud publikatsioone. Eestis sai homöopaatia alguse 1820.a. Tartus ja hakkas seejärel üle Eesti populaarsust koguma. Tartus tegutses Ludwig Reinhold von Stegemann, Haapsalus Karl Abraham Hunnius, Tallinnas dr. Heinrich ja Pärnus Karl Adolph Knorre. 20. sajandi alguses oli Tallinnas ka homöopaatia apteek.
Tartu Ülikoolis homöopaatiat puudutav kirjandus oli too aeg saksakeelne (ilmselt on need arhiivides praegugi veel alles). Homöopaatia oli Eestis populaarne kuni Vene võimu tulekuni. Uus võim ei tunnustanud homöopaate ning neil tuli riigist lahkuda. Eesti kuulsaim homöopaat, Alexander Rosendorff, lahkus Eestist 1942. aastal. Ta oli suur loodusteraapiate armastaja, propageeris India peamassaaži ning tal olid juba sel ajal teadmised happelis-aluse vahekorrast inimorganismis.
Homöopaatia sündis kui Hahnemann Hippokratese filosoofiat uuris
Homöopaatia isaks peetakse Saksamaalt pärit Hahnemanni (1755-1843.a.). Tegelikult ta otseselt ei avastanud homöopaatiat, vaid ta uuris põhjalikult Hippokratese filosoofiat. Homöopaatia on Hippokratesest väljakasvanud raviviis.
Hahnemann läks Viini Ülikooli arstiks õppima, kuid avastas suureks pettumuseks, et tolleaegsed raviviisid on palju kahjulikumad kui haigused ise. Nii teostas ta 50 aasta jooksul erinevaid kliinilisi uuringuid, et otsida raviviise, mis ei oleks kahjulikud ning toimiks võimsate tervendajatena. Ta läks tagasi meditsiini algusaegadesse ja alustas omaaegsest ravimtaimede ja mineraalide apteegist. Ta kogus kõik teadmised raamatusse, mida kutsus Materia Medicaks ning see jäi päranduseks kõigile tulevastele ravitsejatele.
Homöopaatia - eriline lahjenduste süsteem
Ta jõudis järeldusele, et kõik ained olid võimelised tekitama inimorganismile suuri muutusi, kuid kõik muutused ei olnud alati positiivsed (näiteks kasutati meditsiinis inimeste raviks arseeni ja elavhõbedat, mis võisid tekitada suurt kahju). Lisaks osadel ravimtaimedel on tugevad kõrvaltoimed ning neid ei saa manustada suurtes kogustes. Lisaks on iga organism erinev ning talub ravimeid individuaalselt.
Nii hakkas ta ravimtaimi, mineraale ja mürke lahjendama, luues erilise lahjenduste süsteemi. Ta avastas, et mida rohkem ta lahjendab, seda vähem kahjustavamaks aine muutus, kuid seda tugevamaks ja tõhusamaks see haiguste ravimisel muutus. Hahnemann leidis, et aine muutub veel tõhusamaks kui neid lahjendusi loksutada. Ta jõudis järeldusele, et õigete ravimite valmistamiseks tuleb igat ainet lahjendada ja samal ajal loksutada, ehk potentseerida, kindla mustri järgi.
Klassikalise homöopaatia aluseks on Hahnemanni loodud seaduspärasused, mis on koondatud kogumikku nimega Organon of Medicine.
Homöopaatia tänapäev
Tänapäeval kasutatakse terminit "homöopaatia" nii mitmel viisil valesti, et kui uskuda selle väärkasutust meedias, võib see tähendada nii soolapuhumist, intuitiivset raviviisi kui ka nõiakunsti. Ei tasu asjatundmatusel lasta end teelt kõrvale viia ning tasub uurida, milliseid kliinilisi juhtumianalüüse meditsiiniajakirjades avaldatakse.
Tehnoloogia arenedes hakatakse rohkem mõistma homöopaatia toimimist
Läänelik meditsiin heidab homöopaatiale ette, et ravimite uurimisel ei leidu ravimite toimeainet, sest ravimid on nii ära lahjendatud, et ema-ainest tehtud lahus ei sisalda ühtegi ravimi molekuli. Isegi tänapäeval puudub meil tehnoloogia, kuidas teaduslikult mõõta homöopaatia mõju tervisele. Kui meie oskused muutuvad kõrgetasemeliseks, et suudame näha ja mõõta inimekeha ühtse tervikuna, näha peale füüsilise keha ka energeetilist keha, siis suudame lõpuks näha ka homöopaatilise aine toimet elusorganismile. Praegu juhatab meid väga tähtis kliiniline kogemus.
Mõnikord vajab immuunsus isetervenemiseks väikest stimulatsiooni
Erinevad haigused tulevad selle tõttu, et keha on tasakaalust väljas. Iga sümptom on keha enda poolt loodud, et tuua tasakaal tagasi. Meil kõigil on isetervenemise võime, kuid mõnikord vajab immuunsus väikest stimulatsiooni, et ise terveneda.
Tervis ei tähenda ainult valu puudumist. Tervis tähendab ka loovust, elurõõmu ja südamerahu. Homöopaatia tervendab kolmel tasandil: füüsilisel, emotsionaalsel ja mentaalsel.
Kasutatud allikas: McCabe, Vinton (2016) "Praktiline homöopaatia. Põhjalik käsiraamat homöopaatilistest ainetest ja nende kasutusest"